Melatoniin on unehormoon ja laialt levinud toidulisand, mida kasutatakse unehäirete leevendamiseks. Kuidas aga mõjutab melatoniin lapsi ja kas selle kasutamine laste puhul on mõistlik?
Kvaliteetne uni on inimesele vajalik igal eluetapil. Ebaregulaarne ja vähene magamine avaldavad mõju nii keskendumis- ja õppimisvõimele kui ka energiatasemele. Kui unetunnid jäävad lühikeseks pikema perioodi jooksul, siis võib unepuudus viia depressiooni, diabeedi ning südame-veresoonkonna haiguste tekkeni.
Eriti mõjutatud on unehäiretest lapsed, sest neil on suurem unevajadus kui täiskasvanutel ja nende organism on alles arenemisjärgus. Laste unepuudus avaldub väiksemas eas eelkõige tujukõikumistena ja hüperaktiivsusena, hiljem võivad lisanduda õpiraskused ja probleemid sotsiaalses suhtluses.
Ööpäevarütm ja laste unevajadus
Inimese keha füsioloogilised protsessid käivad kooskõlas loomuliku ööpäevase rütmiga.
Une ja ärkveloleku tsüklit aitab reguleerida hormoon nimega melatoniin, mida toodetakse aju käbinäärmes. Täiskasvanutel ja noorukitel algab melatoniini tootmine õhtuti paar tundi enne magamaminekut pimeduse saabudes ja kestab kuni hommikuni. Kõige kõrgem on melatoniini tase tavaliselt öösel kella 2 ja 4 vahel.
Väiksemate laste ööpäevarütm ja melatoniini tootmine ei ole veel lõplikult paigas ning on pidevas muutumises.
Kui vastsündinu vajab keskmiselt 16 h päevas und, siis paariaastaselt on see vähenenud juba 12 tunnini. Noorukite unevajadus sõltub eelkõige organismi eripärast ja kõigub 8 ja 10 tunni vahel.
Millal võib kahtlustada, et tegemist on unehäirega
Täiskasvanute puhul nimetatakse unehäireks olukorda, kus inimene ei ole vähemalt ühe kuu jooksul saanud korralikult magada. Tegemist võib olla raskusega magama jäämisel või siis lihtsalt pinnapealse unega, mille tõttu keha ei puhka end hommikuks välja ning meil on raske oma igapäevategevustega hakkama saada.
Laste unehäired võivad sageli olla põhjustatud hoopis päevastest tegevustest, nagu näiteks ebaregulaarne päevakava või liigne nutiseadmete kasutamine.
Tänapäeva maailmas on mitmeid segavaid faktoreid, mis loomulikku melatoniini tootmist pärsivad. Üks suurim neist on näiteks sinine valgus, mis jõuab lapse silma eelkõige ekraanidelt, aga ka mujalt.
Lühidalt öeldes saadab sinise valguse käes viibimine ajule signaale, mis pärsivad melatoniini tootmist. Nii võib juhtuda, et isegi kui lapsel on uneaeg käes, siis ei ole tema keha selleks veel ette valmistunud, mistõttu võib tal tekkida raskuseid magama jäämisega.
Unepuudus võib olla viia lapse hüperaktiivsuseni ja lapsel võivad tekkida ATH tunnused, mis eale vastava päevarutiini ja õige magamise korral taas leevenevad. Kui probleemid on aga kestnud juba kuu või kauem, siis tasuks arstiga neid teemasid arutada, sest tihti võib uneprobleemide taga olla peidus midagi suuremat.
Melatoniin toidulisandina
Lisaks keha loomulikule võimele toota melatoniini saab melatoniini võtta ka toidulisandina. See on eriti populaarne USA-s, kuigi järjest enam leiab see toidulisand kasutust ka meil Eestis. Melatoniini on võimalik osta nii tablettide kujul kui ka spray-na.
Uneprobleemide leevenemist võib eelkõige oodata siis, kui melatoniini tarvitada pikemat aega, viimaste uuringute kohaselt ca 2-3 kuu pikkuse kuurina.
Kas melatoniini võib anda ka lastele?
Lapsevanemad teavad, et laste uni võib olla väga erineva pikkusega. Mõni laps on beebieast saati väga hea magaja, teine nutab pikalt ja ei suuda uinuda ning magama jäädes ärkab iga 30-40 minuti tagant.
Kui laps on silmnähtavalt väsinud ning ta ei maga piisavalt, siis võib õigustatult tekkida küsimus, kas üks variant oleks kaaluda ka laste puhul melatoniini manustamist toidulisandina.
Mõnede lapsevanemate kinnitusel aitab melatoniin tõepoolest lastel paremini uinuda ja magada. Eelkõige aitab see reguleerida ööune ja päeva tsüklit. Samuti võib melatoniin olla abiks lastele, kes on õhtul väga energilised ning ei suuda enne uinumist rahuneda, mistõttu neil kulub voodis magama jäämiseks kauem aega.
Kindlasti on melatoniini puhul tegemist leebema tootega kui kanged unerohud, mida lastele ei anta. Sellegipoolest ei olda päris 100% ühel nõul, kas melatoniini peaks ikka lastele manustama, et paremini uinuda.
Melatoniin ja tähelepanuhäired
Eraldi on uuritud melatoniini mõju autismi ja aktiivsus-tähelepanuhäiretega ehk ATH lastele. 6-12aastaste ATH laste seas läbiviidud uuring näitas, et melatoniini tarvitades kiirenes lastel uinumine 27 ± 48 minuti võrra ja uneaeg pikenes 20 ± 62 minuti võrra.
Uuringutega on leitud, et melatoniin on abiks ka autistlike kalduvustega lastele, kes samuti seda hästi taluvad.
Melatoniini kõrvaltoimed
Üldiselt peetakse väikeses koguses melatoniini suhteliselt ohutuks. Siiski, nagu ka muude toidulisanditega, nii kehtib ka melatoniini puhul soovitus, et alustada tuleb madalaimast võimalikust annusest.
Oluline on mõista, et melatoniin ei ole ravim. Sellegipoolest ei pruugi see olla ohutu ja melatoniin võib põhjustada ka kõrvaltoimeid. Levinuimad melatoniini kõrvaltoimed on peavalu, pearinglus, uimasus ning iiveldus. Eriti tähelepanelik peaks melatoniini toidulisandina kasutades olema laste puhul, sest lastel võib melatoniin mõjutada ka teiste hormoonide taset.
Lisaks võib melatoniin mõjutada ka teiste ravimite tugevust ja toimet. Seetõttu tuleks kindlasti enne melatoniini kasutamist konsulteerida arstiga, et teada saada, kas toodet oma lapsele anda on ikka ohutu ning kui jah, siis millisest kogusest võiks olla abi, et uni paremaks muutuks.
Kuidas unehäireid ravida
Unehäired on tegelikult laiem teema ning kindlasti vajavad need probleemid õigeaegset sekkumist, seda enam, et unehäired kipuvad korduma, seda ka lastel.
Enne ravimite või toidulisandite kasutamist tuleks ära katsetada teised variandid. Tihtipeale piisab ka juba ainuüksi paarist muudatustest lapse elustiilis või päevakavas ja unerütm saab uuesti paika.
Kui ravimite kasutamine on vajalik, siis kindlasti ei tasuks seda laste puhul teha omal käel, vaid ikka koostöös unenõustaja või lastearstiga.
Soovitused paremaks uneks lastel ja noorukitel
Et meie keha suudaks toota piisavas koguses melatoniini, siis tuleks järgida ühte ja sama päevarütmi ehk minna magama ja ärgata iga päev ühel ja samal kellaajal.
Päevarütmi hoidmiseks peaksid lapsed saama päeval piisavas koguses päikesevalgust, õhtuti aga tuleks kiirgavaid valguseid pigem piirata. See tähendab, et lapsed peaksid iga päev vähemalt korra saama mängida, joosta ja jalutada õues ning õhtul vähemalt paar tundi enne magamaminekut tuleks nutiseadmed kapi peale puhkama panna.
Oluline osa on ka stressi maandamisel. Noorukitel võib stress olla põhjustatud kooliprobleemidest või näiteks sõpradega suhtlemise puudumisest, mis on eriti suur probleem just viimasel paaril aastal.
Kui lapsel kuhjuvad muremõtted, siis on hea võtta õhtul 5-10 minutit aega ja lasta tal oma päevast rääkida. Kui laps on kinnise iseloomuga ja ei ole valmis rääkima, siis võib talle soovitada ka päeviku pidamist, et mure südamelt ära saaks.
Kuidas soodustada loomulikku melatoniini tootmist
Kõige paremini soodustavad melatoniini tootmist lisaks kindlale päevarütmile tervislikud eluviisid ja õige toitumine.
Hästi magamiseks tuleks jälgida, et lapse toidulaual oleks kindlasti igapäevaselt esindatud puu- ja köögiviljad ning täisteratooted, sest neis sisalduvad vitamiinid ja mineraalained soodustavad melatoniini tootmist ajus.
Eriti kasulikuks peetakse näiteks ananassi, banaani ning apelsini. Viimane tugev söömiskord võiks olla vähemalt paar tundi enne magamaminekut.
Üks võimalik lahendus – raskustekk
Üks võimalik lahendus une ja ärkveloleku tsükli reguleerimiseks ja unehäirete leevendamiseks on laste raskustekk. Raskustekid võeti kasutusele juba enam kui 100 aastat tagasi rehabilitatsioonikeskustes ja erivajadustega laste teraapias. Need töötati välja just nimelt aktiivsus- ja tähelepanuhäire, obsessiiv-kompulsiivse häire, sensoorse tundlikkuse häire, ärevuse, stressi, unetuse ning uinumisprobleemide all kannatavate patsientide abistamiseks.
Tänapäeval on raskustekid kättesaadavad ka igapäevaseks kasutamiseks ja kodustes tingimustes unekvaliteedi parandamiseks.
Tegemist on raskust sisaldava tekiga, mis avaldab kehale õrna survet. See omakorda soodustab õnne ja rahulolu hormoonide ehk melatoniini ja serotoniini tootmist, et laps saaks kiiremini rahuneda ja uinuda.
Sobiv raskustekk peaks moodustama ca 10% inimese kehakaalust. Dreamsville´i laste raskustekk on 4,5 kg raske ja selle mõõdud on 100 x 150 cm. Raskusteki bambusviskoosist kangal on antibakteriaalne töötlus, mis hoiab ära bakterite ja seente kasvu ning kaitseb tolmulestade leviku eest, sobides seega ka allergikutele.
Kõigil Dreamsville´i patjadel ja tekkidel on Oeko-Tex® sertifikaat. Raskustekiga saab kingituseks kaasa tekikoti, mis on pehmest Minky kangast.