fbpx

Enamlevinud unehäired: mis need on ja kuidas neid leevendada?

juuni 21, 2022
Lugemise aeg: 9min

Vähene uni avaldab kahtlemata mõju meie elukvaliteedile. Unehäired nagu unetus, narkolepsia, uneskõndimine ja uneapnoe võivad mõjutada meie vaimset tervist, kaalu, suhteid ja produktiivsuse taset. Lisaks sellele võivad pikaajalised unehäired viia diabeedi, depressiooni või südamehaiguste tekkeni. Seega, et olla paremad ärkvel olles, tuleb meil pidevalt silma peal hoida, kui hästi meil on asjad unega. 

Jaga sõbraga

Vähene uni avaldab kahtlemata mõju meie elukvaliteedile. Unehäired nagu unetus, narkolepsia, uneskõndimine ja uneapnoe võivad mõjutada meie vaimset tervist, kaalu, suhteid ja produktiivsuse taset. Lisaks sellele võivad pikaajalised unehäired viia diabeedi, depressiooni või südamehaiguste tekkeni. Seega, et olla paremad ärkvel olles, tuleb meil pidevalt silma peal hoida, kui hästi meil on asjad unega. 

Miks unehäired tekivad?

Unega seotud probleeme võib aeg-ajalt esineda igaühel. Meil kõigil on stressirohkeid perioode, olgu need siis isiklikul tasandil või tööga seonduvad, mis une ärkveloleku rütmi sassi ajavad.

Ekspertide sõnul tuleks välja puhkamiseks magada igal öösel vähemalt 7–9 tundi. Inimesed, kes kannatavad unehäirete käes, magavad vähe, kasutavad sageli öösiti telefoni ja tassivad tööläpakat omale koju. Selline eluviis hakkab pikapeale paratamatult mõjutama ka elukvaliteeti ning und. Samuti võib une kvaliteeti halvendada delikaatne vajadus sageli vannituba külastada või füüsiline valu.

Unega seotud probleemid, mis võivad viidata sellele, et sul on unehäired:

  • Sa ei maga tervet ööd, sinu uni on katkendlik, sa ärkad tihti või ei suuda magama jääda.
  • Sul on päevane väsimus ja tunned sageli vajadust lõunauinakuid teha – seda isegi siis, kui sinu öö jooksul saadud uni oli piisava pikkusega.
  • Sul on raskusi ärkvel püsimisega näiteks töö ja õppimise või televiisori vaatamise ja lugemise ajal.
  • Sinu keskendumisvõime ja produktiivsus on langenud ja sul on keeruline oma päevakavast kinni pidada.
  • Sinu probleemid unega on muutunud regulaarseks, see tähendab, et need esinevad iga päev või mitmeid kordi kuu jooksul.

Kõige tavalisemad unehäired on unetus, narkolepsia, uneapnoe ja uneskõndimine. Levinud on ka uneaegsed liigutushäired, rahutute jalgade sündroom ja REM une aegne käitumishäire.

Unetus

Unetus on üks sagedasemaid unehäireid. Unetus, teise nimega insomnia, on seisund, kus une ärkveloleku rütm ei toimi nii nagu peaks. Unetuse sümptomid võivad avalduda näiteks selles, et sul on raskusi magama jäämise või magamisega. Insomnia käes vaevlevad inimesed võivad sageli öösiti ärgata, enne und voodis väherda või siis ärgata liialt vara ja tunda end päeval väsinuna.

Unetus vähendab une kvaliteeti ja ligi 50% täiskasvanutest teab omast käest, mida unetus tähendab. Ühele kümnest on unetuse ja unehäirete avaldumine pikaajaline probleem. Lühiajalist unetust võivad põhjustada stressirohked perioodid, hiline magamaminek ja teleka või telefoniekraani vaatamine enne uinumist, aga ka keskkonnast tulenevad tegurid, nagu liigne valgus, müra või kuumus. Kroonilise unetuse tekkimine on juba tõsisem seisund, mis võib vajada ka ravi. Insomnia, mis on kestnud pikemat aega, võib endaga kaasa tuua depressiooni, pikaajalise stressi või öise ebamugavustunde.

Narkolepsia

Narkolepsia käes vaevlevad inimesed võivad keset päeva täiesti kontrollimatult tukkuma jääda. Uni võib peale tulla ükskõik millisel päeval ja ükskõik millisel ajal, sealhulgas koosolekul, pärast lõunasööki, teleri ees ja isegi oma partneri või sõpradega vesteldes.

Narkolepsia on tingitud sellest, et aju ei suuda õigesti reguleerida une ärkveloleku rütmi. Kui tavaliselt toimib unetsükkel nii, et esmalt jääb inimene kergesse unne, millele järgneb sügava une faas ning seejärel liigub ta edasi REM une faasi, siis narkolepsia sündroom suunab inimese magama jäädes kohe REM une faasi ehk unenägude staadiumisse.

Esmased narkolepsia tunnused kujunevad enamasti välja 15-25 aasta vanuses. Paljudel juhtudel jääb narkolepsia diagnoosimata.

Uneapnoe

Uneapnoe võib avalduda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegemist on seisundiga, mille puhul on hingamine öösiti häiritud. See tähendab, et sul võib olla raskusi öösel hingamisega ja raskematel juhtudel võib uneapnoe puhul hingamine koguni mõneks ajaks seiskuda. Uneapnoe põhjuseks on ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus.

Uneapnoet esineb kõige rohkem ülekaalulistel inimestel, kelle kaelaümbermõõt on rohkem kui 40 cm. Uneapnoed soodustab ka vahetult enne magama minekut tarbitud alkohol. Riskitegurid on veel näiteks norskamine ja ülemiste hingamisteede kroonilised haigused.

Uneapnoe võib põhjustada hommikust peavalu ning madalat produktiivsust ja keskendumisvõimet. Kui sul esineb sellist hingamise seiskumist, siis vajab see kindlasti arsti konsultatsiooni ja ravi, kuna sinu keha saab vähem hapnikku, kui ta tegelikult vajab, millest omakorda võivad välja areneda suuremad terviseprobleemid.

Uneskõndimine

Uneskõndimine on paljude inimeste jaoks tuttav probleem. Enamasti on tegemist kasvueas lastel avalduva unehäirega, kuigi kuutõbisust esineb ka täiskasvanutel. Uneskõndimine avaldub sügava une faasis ja tavaliselt inimene ei mäleta hommikul, et ta oleks une ajal ringi kõndinud. Kuutõbisena võime me keset ööd üles tõusta, riide panna, kööki minna ja süüa. Täiskasvanute puhul võib ette tulla ka kuutõbisena autorooli minekut, mis võib olla eriti ohtlik.

Uneskõndimine võib tekkida kroonilise unepuuduse tagajärjel. Oma roll on siin ka geenidel ja mõjutada võivad stress, ravimid ja alkoholi tarbimine. Uneskõndimise vältimiseks tuleks üle vaadata oma une ja ärkveloleku režiim ning hoolitseda selle eest, et saaksid piisaval hulgal kvaliteetset und. Oluline on ka välja selgitada, mis on uneskõndimise ajendiks ehk miks unehäired tekivad. Lapsed kasvavad enamasti ise uneskõndimisest välja ja ravi selleks ei vaja. 

Rahutute jalgade sündroom

Rahutute jalgade sündroom on seisund, mis tekitab une ajal tunde, nagu peaksid oma jalgu liigutama. Tegemist on närvisüsteemi häirega, mida esineb sagedamini lapseootel naistel. Jalad võivad öösel rahutuks muutuda ka siis, kui sul on parasjagu stressirohke periood või sa ei liigu värskes õhus piisavalt. Ka ergutid nagu kohv ja alkohol võivad soodustada selle sündroomi teket.

Uneaegsed liigutushäired on üsna tüütud ja väsitavad, eriti kui need avalduvad kõige magusama une ajal. Selline tahtmatu jalgade liigutamine muudab ka magama jäämise keerukaks, mõjutades omakorda une ja ärkveloleku rütmi ehk sinu sisemise kehakella toimimist.

Sageli peavad rahutute jalgade sündroomi käes kannatavad inimesed öösel ringi kõndima või tõusma voodist ja oma jalgu raputama, et ebamugavustundest vabaneda. Nende uni on katkendlik ja tiheda ärkamisega kaasnevad omakorda järgmised probleemid nagu päevane väsimus, ärrituvus ja madal produktiivsus. Seda kõike põhjusel, et sinu keha ei ole saanud öö ja une ajal piisavalt taastuda.

REM une aegne käitumishäire

REM uni ehk unenägude nägemise faas on oluline osa meie unetsüklist. Tavaliselt on REM une ajal inimese aju aktiivne ja keha puhkeolekus. REM unehäire puhul aga keha ei puhka, vaid töötab samaaegselt koos ajuga. See tähendab, et rahuliku “unenägude vaatamise” asemel elab kogu keha, sealhulgas sinu käed ja jalad, sõna otseses mõttes unenägudele kaasa.

Tihti on unenäod REM une aegse käitumishäire puhul negatiivse alatooniga ja sellest lähtuvalt võib inimene selle unehäire puhul öösel appi hüüda või karjuda. Kuna keha on pinges, siis võivad jalad ja käed voodis järske liigutusi teha. Halvemal juhul võib selles seisundis ka oma kaaslast lüüa. Erinevalt uneskõndimisest tajub inimene selle unehäire puhul enamasti oma tegevust ja hommikul ka mäletab seda.

REM une aegne käitumishäire avaldub peamiselt üle 50-aastatel meestel ja võib käia kaasas mõne tõsisema vaimse tervise häirega. Sellised unehäired võivad esineda ka alkoholist võõrutamise ajal ning antidepressantide tarvitamisel.

Kuidas unehäireid leevendada?

Kõigi unehäirete puhul on oluline teada, et kui unehäired on tekkinud, siis sageli ei vaja need kohest ravi, vaid nende leevendamiseks saab ka ise palju ära teha. Et unehäired ületada, on kõige tähtsam üle vaadata oma une ärkveloleku režiim ehk ööpäevane rütm ning vajadusel teha muudatusi oma elustiilis.

Oluline on jälgida, et saaksid igal öösel piisavalt und. Kasulik on ka teadvustada, kuidas unehäired sinu päevast ärkvelolekut mõjutavad ning hoolitseda üldiselt oma tervise eest.

Lisaks veel mõned nõuanded, mis aitavad unehäireid ennetada ja leevendada:

  • Vaata üle oma magamistuba – see peaks olema mugav, jahe, vaikne ja pime ning seda tuleks kasutada vaid magamiseks ja intiimseteks hetkedeks. Pea meeles, et voodi ei ole õige koht söömiseks, töötamiseks ega teleka vaatamiseks.
  • Hoia kinni oma rutiinist – hoolitse selle eest, et sinu une ja ärkveloleku rütm oleks iga päev ühesugune ehk mine magama ja ärka iga päev ühel ja samal kellaajal.
  • Katseta enne magamaminekut lõõgastavat rutiini – naudi sooja vanni, muusika kuulamist, meditatsiooni või lugemist.
  • Väldi negatiivsete mõtetega voodisse minemist – jäta magama minnes muremõtted ja halvad emotsioonid selja taha.
  • Treeni end regulaarselt hommikuti või pärastlõunati – füüsiline liikumine on oluline, kuid kui sul on probleeme magamisega, siis peaksid 2-3 tundi enne magamaminekut trenni vältima.
  • Vähenda müra – magamistoas peaks alati olema vaikus. Kui oled sattunud elama mürarikka tänava äärde, siis tee proovi taustahelidega nagu valge müra või kõrvatropid.
  • Vähenda valgust magamistoas – jah, see tähendab, et sul tuleb ära panna kõik oma tahvelarvutid ja telefonid. Kui magamistoa aknast kumab valgus, siis proovi unemaski või pimendavaid kardinaid. Pimendavad kardinad aitavad ka temperatuuri kontrollida, sest need blokeerivad otsest päikesevalgust.
  • Hoia kuumus kontrolli all – soovituslik temperatuur magamistoas on 15-22 kraadi. Kui oodata on kuumi öid, siis pööra tähelepanu oma voodipesule – parim voodipesu on valmistatud hingavast materjalist nagu näiteks satiin või bambus, mis ei aja sind öösel higistama. Kõrge kvaliteediga satiinist voodipesu juhib nahalt pärit niiskuse osavalt pealmistesse kihtidesse, tagades sulle öise jaheduse ja mugavuse.
  • Vaheta välja oma tekk ja padi – jälgi, et tekk oleks hingavast materjalist, allergiavaba ja ei eritaks kahjulikke aineid, ajal mil sa magad. Vali padi, mis järgib sinu magamisasendit ja pakub sulle toestust nii selili kui kõhuli magades.
  • Kui sul on uneaegsed liigutushäired ja tunned jalgades öösiti rahutust, siis võib sulle abiks olla raskustekk, mis avaldab magades kehale mõõdukat survet ja lõõgastab.

Kui unehäired on juba püsivad, siis soovitame kindlasti konsulteerida oma perearsti või unespetsialistiga, kes saab täpsemalt üle vaadata sinu tervisliku seisundi ja sümptomid ning vajadusel määrata ravi. Samuti võidakse sult paluda, et peaksid unepäevikut või läbiksid uneuuringu.

Dreamsville tooted on innovaatilised ja hoolitsevad sinu une eest, et muuta sinu ärkveloldud aeg veelgi paremaks.

Jaga sõbraga