Rahutute jalgade sündroom on närvisüsteemi häire, mis avaldub selles, et sul tekib aeg-ajalt tunne, nagu sul oleks tingimata vaja oma jalgu liigutada. Kui selline olukord kõlab tuttavalt, siis tea, et rahutute jalgade sündroom on tegelikult väga laialt levinud. Keskmisest sagedamini võivad seda kogeda lapseootel naised ja kõige piinavam on rahutute jalgade tunne enamasti öösiti.
Kui oled mõelnud, mis on see põhjus, mis ei lase sul öösiti magada, siis rahutud jalad võivad olla üheks ajendiks, mis sind õhtul ja öösel voodis vähkrema paneb.
Selline jalgade liigutamine omakorda võib viia mitmete järgmiste probleemideni, nagu depressioon, unehäired, unetus ning ärevus. Kui häiritud uni ja rahutus on pikemaajaline, siis lisandub siia sageli ka päevane väsimustunne, mis hakkab mõjutama sinu mälu, keskendumisvõimet ja produktiivsust. Raskematel juhtudel võivad rahutud jalad avaldada mõju ka sinu isiklikule elule, suhetele ja igapäevarutiinile.
Rahutute jalgade sündroomi puhul on tavapärane, et sa ei saa piisavalt magada ja uni jääb katkendlikuks. Probleemiga mitte tegeledes hakkab see varem või hiljem mõjutama sinu toimetulekut kodus, tööl ja koolis. Seepärast ei tohiks probleemi tähelepanuta jätta, vaid rahutute jalgade sündroomiga tuleks tegeleda kohe, et vähkremine ja unetus ei viiks sind suuremate tervisemuredeni.
Rahutute jalgade sündroom– keda see kõige enam puudutab?
Rahutute jalgade sündroomi (ingl restless legs syndrome) avaldumine ja tekkepõhjus ei ole alati täpselt teada.
Pidev ja mittetahtlik vajadus oma jalgu ühest asendist teise sättida on rahutute jalgade sündroomiga sageli kaasas käiv nähtus. Mingil eluetapil, näiteks stressirohkel perioodil, võib sellist rahutust kogeda iga inimene ning tegelikult võib rahutute jalgade sündroom elu jooksul avalduda ükskõik kellel.
Rahutute jalgade sündroomi esinemissagedus suureneb vanusega ja sageli esineb seda rohkem naistel raseduse ajal. Tavaliselt kannatavad rahutute jalgade sündroomi käes keskealised või vanemad inimesed, kuigi samalaadsed sümptomid ning jalgade liigutamine võivad avalduda ka juba varajases lapseeas.
Jalad valutavad, surisevad või muutuvad kuumaks ja rahutuks
Rahutute jalgade sündroom võib väljenduda igal inimesel erinevalt. See võib olla selline kergelt torkiv või surisev sipelgate jooksmise tunne jalgades või siis lihtsalt ebamäärane ebamugavustunne, mis paneb sind pidevalt oma kehale ja jalgadele uut asendit otsima.
Vahel võib see avalduda ka valutorke või sügelusena või lihtsalt tuima valuna, mis segab uinumist. Sageli tekivad sellised aistingud õhtul ja öösel, aga vahel ka päevasel ajal, näiteks autoga sõites või bussi- või lennureisil, kus tuleb pikalt ühes asendis olla ja ei ole võimalik jalgu sirutada.
Mis on rahutute jalgade sündroomi taga?
Kuigi selline rahutus ning pidev vähkremine voodis võib mõjuda murettekitavalt, siis loodetavasti on rahustav teadmine, et rahutute jalgade sündroomi ei peeta otseselt haiguseks. Pigem on tegemist teatud liiki häiresignaaliga, mille keha sinu ajule saadab. Sündroomi esineb kindlasti rohkem, kui seda ametlikult diagnoositakse ja selle tegelik põhjus ei ole ka teadlaste jaoks veel lõpuni teada.
Mõnel juhul võib rahutute jalgade sündroomi teke olla seotud sellega, kuidas sinu keha reageerib dopamiinile – kemikaalile, mis on seotud sinu liigutuste kontrollimisega.
Tegemist võib olla ka mõnest terviseseisundist tuleneva probleemiga, nagu rauapuudus, aneemia, diabeet, Parkinsoni tõbi, reumatoidartriit, lihasreuma ning kroonilised probleemid neerude või kilpnäärmega.
Samuti võib sündroomi põhjus olla mõningates ravimites. Rahutute jalgade sündroomi võivad põhjustada mitmesugused käsimüügi- ja retseptiravimid, teiste seas antidepressandid, antihistamiinid, liitium, metoklopramiid ja kaltsiumikanali blokaatorid.
On leitud tugev seos rahutute jalgade ja raseduse vahel. Keskmiselt kogeb seda mingis vormis iga viies lapseootel naine, seda eriti raseduse lõppfaasis, mil ebamugavustunne ei pruugi avalduda ainult jalgades, vaid kogu kehas ja ka kätes.
Uuringud on näidanud, et rahutute jalgade sündroom võib olla päritav ka geenidega. Samuti võib jalgade rahutuse põhjuseks olla stressirohke periood, liigne kohvi või alkoholi tarbimine, ebaregulaarne unerežiim, vale toitumine ning regulaarse treeningu puudumine.
Mida rahutute jalgade sündroomi puhul ette võtta?
Mõnede inimeste jaoks võib jalgade rahutus põhjustada nii palju meelehärmi, et nad hakkavad oma partnerit vältima ja eelistavad magada külalistetoas või diivanil. See ei ole aga kindlasti lahendus. Kui sa oma murega midagi ette ei võta, siis võib selle sündroomi tulemusena välja kujuneda depressioon või ärevus, mis mõjutab sinu tervist juba palju suuremal määral, häirides sinu igapäevaelu ning pannes aluse teiste, tõsisemate terviseprobleemide tekkele.
Jalgade rahutuse ravimiseks puudub küll otsene ravi, kuid võimalik on tegeleda sümptomite leevendamisega, mis aitavad ühtlasi leevendada ka jalgade rahutust. Kindlasti tuleks ühe asjana üle vaadata oma kohvi ja alkoholi tarbimise harjumused, samuti unerutiin, et see oleks võimalikult korrapäevane ja seda terve nädala jooksul.
Kui rahutute jalgade tõttu või sündroomiga kaasnevalt on juba tekkinud ärevushäired või unetus, siis saab neid seisundeid tõhusa ravi abil leevendada, mille tulemusena väheneb tavaliselt ka rahutus jalgades. Oluline on ravi saamiseks pöörduda perearsti või neuroloogi poole, kes aitab selgeks teha, milline meetod sulle kõige paremini sobib.
Rahutute jalgade sündroomi leevendamiseks saad ka ise väga palju ära teha. Toome välja 7 soovitust, kuidas end rahutute jalgade sündroomiga seotud ebamugavustundest päästa:
1. Rahutuse leevendamiseks liiguta oma jalgu
Tihti kui tunneme ebamugavust, siis kipume oma keha, sealhulgas käsi ja jalgu, kohe eriti pinges hoidma. Tegelikult tuleks aga käituda vastupidi. Ebameeldivat tunnet ei pea kannatama ja täiesti lubatud on oma jalgasid liigutada, et aidata neil rahuneda.
Kui ärkad öö jooksul üles või oled just voodisse läinud ja avastad, et und ei tule, siis tõuse voodist püsti, siruta, jaluta toas ringi, mediteeri või loe raamatut, kuni tunned, et oled uuesti valmis magama jääma.
2. Vaata üle oma elustiil ja magamisharjumused
Meie igapäevaelu, harjumused ja elustiil mõjutavad meid rohkem, kui me sageli arvata oskame.
Kui oled suur kohvi jooja, siis piirdu paari tassiga päevas ja joo kohvi eelistatult hommikupoolikul. Alkoholi puhul pea kinni soovitatud piirkogustest. Hoia iga nädal vähemalt 3 päeva alkoholivabad ja vaata üle, et sinu toidumenüü oleks tasakaalus. Ära näksi ja tarbi vett ega muid vedelikke vahetult enne magama minekut.
3. Pane paika rutiin
Ebakorrapärane unerežiim võib ka kõige tugevama organismi tasakaalust välja viia. Parima unerutiini saavutamiseks maga iga päev 7-9 tundi ning mine magama ja ärka iga päev täpselt ühel ja samal kellaajal.
Hoia oma magamamineku ja ärkamise kellaaegadest kinni 7 päeva nädalas, sealhulgas ka nädalavahetustel. Kindlal kellaajal magamaminek ning ärkamine on kasulik ka sinu sisemisele kellale ja tervisele. Nii tunned end ka tööpäeva hommikutel värskemana.
4. Tee jalavanni
Soe jalavann päeva lõpus või enne magamaminekut leevendab raskustunnet sinu jalgades ning aitab neil enne une saabumist lõdvestuda. Võid proovida vanniveele lisada soola või taimeürte. Paar tilka eeterlikku õli, nagu näiteks eukalüpt, võib aidata jalgadel ööks paremini ette valmistuda.
Lõõgastav jalavann aitab ühtlasi ka jalakrampide vastu.
5. Mediteeri, mine jooksutiirule või tee üks kiire jalutuskäik
Proovi endale leida meelepärane spordiala ja liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Parim aeg sportimiseks on hommik, pärastlõuna või varajane õhtupoolik. Kui üksi on raske rutiinist kinni pidada, siis tehke jalutustiire koos sõbra või kaaslasega. Värske õhk aitab ka mõtteid peas klaarida.
Vahetult enne une saabumist on targem tugevast jõupingutusest ning jõusaalist eemale hoida. Õhtuseks lõõgastuseks sobivad hästi meditatsioon, jooga ja hingamisharjutused.
6. Pea arstiga nõu
Unehäired ei ole tänapäeval tabuteema ning kindlasti oskab arst või unespetsialist anda sulle sobivad juhised, kuidas oma sümptomeid leevendada. Vajadusel kirjutab arst välja ka ravi, et saaksid end igapäevaselt taas paremini tunda.
See soovitus on eriti oluline siis, kui rahutute jalgade probleem on sul olnud juba pikemat aega ja on hakanud otseselt mõjutama sinu igapäevast produktiivsust.
7. Võta kasutusele raskustekk
Raskustekke on juba pikka aega kasutatud erivajadustega laste raviks, sest on teaduslikult tõestatud, et need aitavad lõõgastuda. Raskusteki saladus peitub selle poolt tekitatavas survetundes, mis uuringute järgi leevendab efektiivselt stressi ja ärevust. Tundes end teki all lõdvestunumalt, on väga võimalik, et vajadus pidevalt ning mittetahtlikult oma jalgasid liigutada väheneb samuti.
Raskustekki kasutavad inimesed on täheldanud, et nende uni on parem, nad ärkavad vähem ja tunnevad end hommikul värskemana. Tehes muudatusi oma elus, hakkad peagi märkama, et sinu keha ja vaim funktsioneerivad paremini, seda nii öösel kui ka ärkvel olles.
Dreamsville muudab sinu ärkveloleku aja paremaks!
Oleme loonud unetooted, mis tõepoolest aitavad sul paremini magada, et saaksid seeläbi olla parem kaaslane nii oma lähedastele kui ka planeedile.
Meie e-poest leiad rahustavad teed, voodilinad, tekid-padjad ja raskustekid, mis kõik hoolitsevad selle eest, et sinu uni oleks sügavam.
Dreamsville raskustekid on valmistatud Polygiene Stays Fresh tehnoloogia abil, mis aitab tekid hoida bakteritest vabad. Tänu sellele püsib tekk kauem värske ning vajab vähem pesu. Tekkidel on Oeko-Tex® Eco sertifikaat ja need sobivad ka allergikutele.
Oluline on valida tekk vastavalt oma kehakaalule. Soovituslik on kasutada raskustekki, mille kaal on ligikaudu 10% sinu kehakaalust. Täiskasvanutele mõeldud raskustekid kaaluvad tavaliselt umbes 7–9 kg. Laste raskustekid on kergemad, sobides väiksemale kaalule.