fbpx

5 enamlevinud unehäiret

juuni 25, 2021
Lugemise aeg: 5min

Vähene uni avaldab kahtlemata mõju meie elukvaliteedile. Unehäired nagu unetus, rahutute jalgade sündroom, narkolepsia ja uneapnoe võivad mõjutada meie vaimset tervist, kaalu, suhteid ja produktiivsuse taset. Lisaks sellele võivad pikaajalised unehäired viia diabeedi, depressiooni või südamehaiguste tekkeni. Seega, et olla paremad ärkvel olles, tuleb meil pidevalt silma peal hoida, kui hästi meil on asjad unega. 

Jaga sõbraga

Vähene uni avaldab kahtlemata mõju meie elukvaliteedile. Unehäired nagu unetus, rahutute jalgade sündroom, narkolepsia ja uneapnoe võivad mõjutada meie vaimset tervist, kaalu, suhteid ja produktiivsuse taset. Lisaks sellele võivad pikaajalised unehäired viia diabeedi, depressiooni või südamehaiguste tekkeni. Seega, et olla paremad ärkvel olles, tuleb meil pidevalt silma peal hoida, kui hästi meil on asjad unega. 

Unega seotud probleeme võib aeg-ajalt esineda igaühel. Meil kõigil on stressirohkeid perioode, olgu need siis isiklikul tasandil või tööga seonduvad. Ekspertide sõnul tuleks välja puhkamiseks magada igal öösel vähemalt 7–9 tundi. Inimesed, kes kannatavad unepuuduse käes, kasutavad sageli öösiti telefoni ja tassivad tööläpakat omale koju. Samuti võib une kvaliteeti halvendada delikaatne vajadus sageli vannituba külastada või füüsiline valu.

Unega seotud probleem võib osutuda unehäireks kui:

  • Probleemid unega on regulaarsed
  • Oled pidevalt väsinult ja tunned vajadust teha lõunauinakuid, seda ka pärast piisava pikkusega und
  • Sul on raskusi ärkvelolemisega töötegemise, televiisori vaatamise või lugemise ajal
  • Sinu keskendumisvõime ja produktiivsus on langenud ja sul on keeruline oma ajakavast kinni pidada

Kõige tavalisemad unehäired on unetus, rahutute jalgade sündroom, narkolepsia ja uneapnoe.

Unetus

Unetus tähendab, et sul on raskusi magama jäämise või magamisega. Unetuse käes vaevlevad inimesed võivad sageli öösiti ärgata, enne uinumist voodis väherda või siis ärgata liialt vara ja tunda end päeval väsinuna.

Ligi 50% täiskasvanutest teab omast käest, mida unetus tähendab. Ühele kümnest on see pikaajaline probleem. Lühiajalist unetust võivad põhjustada stressirohked perioodid, aga ka keskkonnast tulenevad tegurid, nagu liigne valgus, müra või kuumus. Krooniline unetus toob endaga kaasa depressiooni, pikaajalise stressi ja öise ebamugavustunde.

Rahutute jalgade sündroom

Rahutute jalgade sündroom on seisund, mis tekitab aeg-ajalt tunde, nagu peaksid oma jalgu liigutama. Vajadus jalgu pidevalt ja tahtmatult liigutada võib muutuda üsnagi väsitavaks, eriti kui see kõik toimub öisel ajal, muutes uinumise keerukaks. Sageli peavad rahutute jalgade sündroomi käes kannatavad inimesed öösel ringi kõndima või oma jalgu raputama, et sellest tundest vabaneda. See omakorda on seotud probleemidega nagu päevane uimasus, ärrituvus ja madal produktiivsus.

Narkolepsia

Narkolepsia käes vaevlevad inimesed võivad keset päeva täiesti kontrollimatult tukkuma jääda. See võib juhtuda ükskõik millisel päeval ja ükskõik millisel ajal, sealhulgas koosolekul, pärast lõunasööki, teleri ees ja isegi oma partneri või sõpradega vesteldes. Esmased narkolepsia tunnused kujunevad enamasti välja 15-25 aasta vanuses. Paljudel juhtudel jääb narkolepsia diagnoosimata.

Uneapnoe

Uneapnoe võib avalduda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegemist on seisundiga, mille puhul on sinu hingamine öösiti häiritud. See tähendab, et sul võib olla raskusi öösel hingamisega ja hingamine võib mõneks ajaks ka seiskuda. Uneapnoe võib põhjustada hommikust peavalu ning madalat produktiivsust ja keskendumisvõimet. Uneapnoe võib olla tõsine probleem, kuna sinu keha saab püsivalt vähem hapnikku, kui ta tegelikult vajab.

Kuidas unehäireid leevendada?

Unehäirete leevendamiseks saab ette võtta mitmeid muutusi oma elustiilis:

  • Vaata üle oma magamistuba – see peaks olema mugav, jahe, vaikne ja pime ning seda tuleks kasutada vaid magamiseks ja intiimseteks hetkedeks. Pea meeles, et voodi ei ole õige koht söömiseks, töötamiseks ega teleka vaatamiseks.
  • Hoia kinni oma rutiinist – mine magama ja ärka iga päev ühel ja samal kellaajal. Katseta enne magamaminekut lõõgastavat rutiini – sooja vanni, muusika kuulamist, meditatsiooni või lugemist.
  • Väldi negatiivsete mõtetega voodisse minemist – jäta magama minnes muremõtted ja halvad emotsioonid selja taha.
  • Treeni end regulaarselt hommikuti või pärastlõunati. Kui sul on probleeme magamisega, siis peaksid 2-3 tundi enne magamaminekut trenni vältima.
  • Vähenda müra – magamistoas peaks alati olema vaikus. Kui oled sattunud elama mürarikka tänava äärde, siis tee proovi taustahelidega nagu valge müra või kõrvatropid.
  • Vähenda valgust magamistoas – jah, see tähendab, et sul tuleb ära panna kõik oma tahvelarvutid ja telefonid. Kui magamistoa aknast kumab valgus, siis proovi unemaski või pimendavaid kardinaid. Pimendavad kardinad aitavad ka temperatuuri kontrollida, sest need blokeerivad otsest päikesevalgust.
  • Hoia kuumus kontrolli all – soovituslik temperatuur magamistoas on umbes 15,6–19,4 kraadi. Kui oodata on kuumi öid, siis pööra tähelepanu oma voodipesule – parim voodipesu ja tekid on valmistatud hingavatest kiududest nagu näiteks bambus, mis ei aja sind öösel higistama. See tähendab, et see juhib nahalt pärit niiskuse osavalt pealmistesse kihtidesse, tagades sulle öise jaheduse ja mugavuse.

Kui need näpunäited ei toimi, siis konsulteeri oma perearsti või unespetsialistiga, kes saab täpsemalt üle vaadata sinu tervisliku seisundi ja sümptomid. Samuti võidakse sult paluda, et peaksid unepäevikut või läbiksid uneuuringu.

Tutvu meie tarvikutega, mis aitavad paremini magada 

Jaga sõbraga